Pärast nädalaajast kodus istumist, otsustasin oma nuuskamisest punast nina toast välja pista. Ehk siis ilusa toreda Sõbrapäeva puhul oli oli G juures "väike" istumine 10-15 inimesega ja seda on tema korteri kohta hirmus palju rahvast. Tore oli jälle näha Armastajat, kellega sai juba mõni aeg tagasi lõpetatud kõik paarikese ja seximise suhted(kuigi füüsiliselt tunnen talle ikkagi külge tõmmet), ja teisi, kes aegajalt kivi alt otsustavad välja roomata.
Õhtu oli muidu iseenesest tore, ja kusagil ühe paiku lagunes seltskond laiali. Järgi jäid vaid mina, Armastaja, Blond, Teoreetik, G ja minu pikaaegne sõber Neitsi. Kahjuks jälle tiriti välja jututeema, et tuleks juba varakult hakata Robotexiks valmistuma. Ja loomulikult üritas Blond olla abivalmis ning soovitas tungivalt Teoreetikul mind kampa võtta. Aga pole tähtis kui palju ka ma seda ei taha nad seda ei teeks. Mida ju ometi teha neiuga, kes ei jaga elektoonikast mitte midagi? Samuti pole mul halli aimugi, kuidas riistvara progreda. Loomulikult soovitas G, et ma ka ütleksin midagi tarka, et tõestaksin ennast, aga kui mul pole mitte mingeid baasteadmisi ning jään kõigi nende teadmistele alla? Kui aus olla, siis ma ei oska isegi mitte kusagilt otsast alustada. Ma ei olnud sündinud selliseks nagu nemad, ma olen kasvanud selliseks aastate jooksul ja võrreldse sellega, et nende huvi algas varasest lapsepõlvest, pole mul mitte midagi vastu panna. Ja siis inimesed imestavad, miks mul pole seda julgust proovida midagi teistega koos?
Happily minu kõrval istus Neitsi, kes sosistas, et tegelikult tal pole sellest asjast halli aimugi, kuigi võeti ta ikkagi kampa. Pean tunnistama, et teinekord oleks kõvasti lihtsam peenist omades kui seda mitte omades. Tundub, et mul on veel pikem tee minna kui olen juba tulnud(ja see on olnud päris pikk).
XOXO
No comments:
Post a Comment