Nüüd, kus on mul olnud piisavalt aega juurelda oma aasta vahetuse üle, oleks sellest ka aeg kirjutada.
Algsete plaanide kohaselt pidi olema väike istumine koos alkoholiga minu juures, kuid tore gripihooaeg rikkus selle. Ehk siis minu korterikaaslased olid mõlemad haiged(Sidenote: minu korteri kaaslasteks on kena noormees, Teoreetik ja vereliselt seotud neiu, keda ma hiljem nimetan blondiks). Seetõttu pidin paratamatult leutama uued plaanid viimasel hetkel. Ja sellest see kõik ka peale hakkas....
Enamik meie seltskonnast võttis uut aastat vastu värskete vanemate juures, ja kuna olin just haige olnud, leidsin, et ebaviisakas oleks minna kolme kuust last nakatama oma pisikutega. G küll hirmasti tahtis, et ma läheksin, ja nii ma olingi sunnitud vanematele helistama ja saama selle negatiivse vastuse kätte. Ükskõik, et ma juba teadsin vastus, sisimas ma ikkagi pettusin ja seetõttu ka tundsin väga halvasti ka küsimise pärast.
Siiski lõpuks see situatsioon lahenes väga huvitaval moel, kui kaks mu parimat sõpra G ja Armastaja otsustasid minu pärast mitte minna ja võtta uus aasta vastu meie armastud kodubaaris, Woodstockis(baar/stiiliklubi Tatari tänaval). Ma pean ütlema , et kuigi pilet oli 7€ oli ta seda isegi mingil määral väärt. Üle pikaaja ma sain olla see, kes ma olen ja mitte muretseda asjade pärast, mis tavapäevas on tähtsad. See oli see osa õhtust, mis kuulus parima aasta vahetuse juurde.
Saabus uus aasta vabakal ja ma avastasin, et tegelikkuses ma tahaksin hoopis kellegi teisega sel hetkel koos olla ja sellel maagilisel hetkel teda suudelda. Kahjuks oli Doktoril muud kohustused ja niisis tuli leppida Armastaja, G ja tema minionidega. Mul oli küll Armastaja seal, keda suudelda, aga... (Armastaja on kutt, kellega ma magan aeg-ajalt, aga kuna ta ei suuda ära otustada, mida ta täpselt minust tahab, siis sellega on keeruline ja enamikust ajast ma eelistan sellele mitte mõleda).
Sel õhtul oli Armastaja väga minu külge liimitud, kuid lõpuks osutus suvaline metal bänd palju atraktiivsemaks ja seetõttu jäetigi mind asju valvama(ülejäänud seltskond oli selleks hetkel juba ära hajunud). kuigi pean tunnistama, et sel hetkel ma vist kohtasin oma unistuste kutti. järsku on ta ka seal järgmine kord? Igatahes ta oli, ma pakun 25-27 aastat vana, pikkade juustega ja näos oli tal kergelt venelaslikud näojooned. Umbes sellisena ma kujutan ka "Vampiiri Akadeemias" Vladimirit ette...
See oli parim ja samas ka halvim aastavahetus, mis mul kunagi olnud on
No comments:
Post a Comment