23 asja, mida teha selleasemel, et abielluda enne 23. eluaasat

Eelmise kuu lõpus avaldas http://wanderonwards.com/ just sellise pealkirjaga artikli. Ma olen küll alles 20. aastane, kuid vaatame, palju mul tehtud on ja palju veel teha on jäänud.

1. Get a passport.(Igal Eesti kodanikul peaks see olemas olema)

2. Find your “thing.”(Olemas! IT on minu "asi")

3. Make out with a stranger.

4. Adopt a pet.(vist siia loeb Blondi kassi enda juurde elama võtmine)

5. Start a band.(Isegi mitte võimalus, kuna ei pea viisi ega oska muusikalisi instrumente mängida)

6. Make a cake. Make a second cake. Have your cake and eat it too.(suur kookide ja pirukate küpsetaja)

7. Get a tattoo. It’s more permanent than a marriage.(hell not)

8. Explore a new religion.(satanism ja okulism)

9. Start a small business.

10.Cut your hair.

11. Date two people at once and see how long it takes to blow up in your face.(midagi sarnast, mida ma selle blogiga üritan teha)

12. Build something with your hands.

13. Accomplish a Pinterest project.

14. Join the Peace Corps.

15. Disappoint your parents.

16. Watch GIRLS, over and over again.

17. Eat a jar of Nutella in one sitting.

18. Make strangers feel uncomfortable in public places.(juhtus korra)

19. Sign up for CrossFit.

20. Hangout naked in front of a window.(ehmatasin vist väikse poisi ära:D)

21. Write your feelings down in a blog.(teen seda just praegu)

22. Be selfish.(iseendale tuleb kahjuks ennem mõelda kui teistele)

23. Come with me to the Philippines for Chinese New Year.(I don't even know you)

Allikas: http://wanderonwards.com/2013/12/30/23-things-to-do-instead-of-getting-engaged-before-youre-23/

Kõige siht ehk kaaslane kogu eluks

Üheks põhi vajaduseks, koos söömise ja muuga, on leida endale "see õige". Kuid mõnikord jääb prints valgel hobusel magama ja truu rastu kukutab ta seljast maha ning jätab siis kõrgest stoost mehe sinna porimülkasse magma.

Minu kõige esimeseks armastuseks oli noormees, keda kohati võib nimetada elu lontruseks ning lõpuks ka mehe suguorgani nimega. Ehk kui olime olnud koos pea aasta, siis ta tunnistas, et ta küll hoolib minust, kuid midagi sügavamat seal ei ole. Ning lõpuks suutis ta mind nimetada lolliks ja harimatuks, kuigi selleks hetkeks oli mul omandatud rohkem kui temal, ning meie vanuse vahe oli 7 aastat.(Ma arva, et ta põdes aspergeri sündroomi)

Teiseks armastuseks või kas üldse seda sai armastuseks lugeda, oli koos Blondiini parima sõbraga ning lõppude lõpuks olime mõlemad õnnetud ning konstante valetamine nii iseendale kui ka partnerile. Lõppude lõpuks olin mina siiski kõiges süüdi, et see suhe vastu taevast läks. Tema kõige parimaks väiteks oli see, et suhte lõhkiminemise põhjuseks oli minu kerge loomus ja et ma lasin endaga manipuleerida.

Ja kolmandaks... Welp, see veel igatahes kestab ning nagu täna teada sain, siis tunne on vastastikune. Nimelt selleks inimeseks on Doktor. Minu armas ja alati heatujuline kohvisõber. Kui nüüd meenutada algusaegu, siis jah. Kui mina ei oleks öelnud, et tema kutsika plika magab ühe mu parima sõbraga, siis poleks, ma arvan, et mitte midagi juhtunud. Kuid selle juures on suur konks. Ta ütles mulle suve viimsel õhtul, et ei taha mind ootele panna ja ma olen vaba tegema mida ma tahan. Et kui ta ükskord jõuab tagasi Eestisse, et siis vaatame uuesti. Täna õhtul ütles ta, et kui suvel tagasi, siis Murphy seaduste kohaselt on mul jälle keegi uus(seekord oli Armastajaga tehtud kokkulepe).

Kindlasti siia juurde tuleb ka ära rääkida lugu Armastajast ja miks on meil sihuke kokkulepe. Sügisel sombustes ilmades leidsid meie ex'id üksteist ning eks see talle ka mingil määra käis hinge pihta. (Jah, ma pean tunnistama, et see ikka veel häirib mind, kui ärge saage valesti aru, ma ei taha oma ex'i mitte kunagi tagasi saada, sest teiskorda ma sama mängu üle ei elaks. ) Niisiis leidis ta, et aeg oleks mind hakata sebima. Kunagi väga ammu ma olin Armastajast huvitatud, kuid niipea, kui ilmus keegi maagiline neiu pildile, tõmbasin ma tagasi ja pakkisin kogu sisu kasti ning panin mälusoppidesse peitu. Nüüd rebiti see kast lahti ning ma arvasin, et olen saanud midagi, mida ma kunagi väga ammu ihaldasin. Õnnetuseks tema hakkas minust eemale hoidma ja leidis, et kõige parem on hoida suhet seksi tasemel. Samal ajal oli mul võimalus põhjalikult oma hingesoppides sorkida ning ühel hetkel avastasin, et samal ajal kui olin lõputult Armastajasse armunud, armastasin tegelikult ma ikkagi Doktorit ja tundub, et see leek ei taha niipea kustuda...

Võib juhtuda, et jäsku ongi Doktor minu prints valgel hobusel... Kolmas kord on ikka ju õnnelik?

Kindel siht ehk unistus millegi poole pürgida

Probleem, millega ma viimasel ajal olen kokku puutunud on, minu korterikaaslaste viis mu unistusi ja eesmärke maha teha. Seda kõike stiilis "sa nii või naa ei saa sellega hakkama" või "su ideed on vaid tühjad unistused, mis kunagi ei täitu". Njah, seda ma oleks uskunud veel mõned aastad tagasi, siis kui õppisin gümnaasiumis ja seetõttu oli võimaluste hulk ka väiksem. Kohati ka oli usk iseendasse väiksem kui nüüd. Aga ülikooli raskus on kõvasti turgutanud.

Nimelt minu lähedasemaks unistuseks on järgmise kursuse kevadsemestril minna Erasmusega maailmaa avastama ja algseks ideeks on alustada Stockholmi KTH'st(lihtsamas keeles on tegu Stockholmi tehnikaülikooliga). Aga see kõik on vaid võimalik kahel tingimuse: mu keskmine hinne on tõesti 3,5 või kõrgem ja stipendiumi saamine.

Miks just Rootsi? Ühelt poolt ma leian, et tegu on riigiga, kellet on midagi IT alal õppida ja teine põhjus on rohkem isiklikku laadi. Nimelt eelmine semester käis seal end täiendamas Doktor. Ma olen üsna kindel, et tal on selle kohaga juba bromance  käimas. Igatahes ta on juba valdanud soovi sinna tagasi minna. Ja mis oleks veel romantilisem kui võõras riigis koos Doktoriga olla? Sõrmed risti, et tal ei teki suuremat armastust Kanadaga, kuhu ta paari nädala pärast pooleks aastaks põgeneb.

Kuid ta arvas, et  minu soovid on realistlikud ning toetab neid 100%. Teoreetiku ja Blondi kohta ütles ta nii, et mõlemad on ülikooli dropoutid ning seoses sellega on ka nende unistused purunenud. Lisaks on konks ka selles, et ma olen ainuke enda korterist, kes teab kuhu tahab pürgida.

Ilusaid unistusi ja nende täitmist ka teile, kamraadid!

parim ja halvim ehk uus aasta Woodstockis

Nüüd, kus on mul olnud piisavalt aega juurelda oma  aasta vahetuse üle, oleks sellest ka aeg kirjutada.

Algsete plaanide kohaselt pidi olema väike istumine koos alkoholiga minu juures, kuid tore gripihooaeg rikkus selle. Ehk siis minu korterikaaslased olid mõlemad haiged(Sidenote: minu korteri kaaslasteks on kena noormees, Teoreetik ja vereliselt seotud neiu, keda ma hiljem nimetan blondiks). Seetõttu pidin paratamatult  leutama uued plaanid viimasel hetkel. Ja sellest see kõik ka peale hakkas....

Enamik meie seltskonnast võttis uut aastat vastu värskete vanemate juures, ja kuna olin just haige olnud, leidsin, et ebaviisakas oleks minna kolme kuust last nakatama oma pisikutega. G küll hirmasti tahtis, et ma läheksin, ja nii ma olingi sunnitud vanematele helistama ja saama selle negatiivse vastuse kätte. Ükskõik, et ma juba teadsin vastus, sisimas ma ikkagi pettusin ja seetõttu ka tundsin väga halvasti ka küsimise pärast.

Siiski lõpuks see situatsioon lahenes väga huvitaval moel, kui kaks mu parimat sõpra G ja Armastaja otsustasid minu pärast mitte minna ja võtta uus aasta vastu meie armastud kodubaaris, Woodstockis(baar/stiiliklubi Tatari tänaval). Ma pean ütlema , et kuigi pilet oli 7€ oli ta seda isegi mingil määral väärt. Üle pikaaja ma sain olla see, kes ma olen ja mitte muretseda asjade pärast, mis tavapäevas on tähtsad. See oli see osa õhtust, mis kuulus parima aasta vahetuse juurde.

Saabus uus aasta vabakal ja ma avastasin, et tegelikkuses ma tahaksin hoopis kellegi teisega sel hetkel koos olla ja  sellel maagilisel hetkel teda suudelda. Kahjuks oli Doktoril muud kohustused ja niisis tuli leppida Armastaja, G ja tema minionidega. Mul oli küll Armastaja seal, keda suudelda, aga... (Armastaja on kutt, kellega ma magan aeg-ajalt, aga kuna ta ei suuda ära otustada, mida ta täpselt minust tahab, siis sellega on keeruline ja enamikust ajast ma eelistan sellele mitte mõleda).

Sel õhtul oli Armastaja väga minu külge liimitud, kuid lõpuks osutus suvaline metal bänd palju atraktiivsemaks ja seetõttu jäetigi mind asju valvama(ülejäänud seltskond oli selleks hetkel juba ära hajunud). kuigi pean tunnistama, et sel hetkel ma vist kohtasin oma unistuste kutti. järsku on  ta ka seal järgmine kord? Igatahes ta oli, ma pakun 25-27 aastat vana, pikkade juustega ja näos oli tal kergelt venelaslikud näojooned. Umbes sellisena ma kujutan ka "Vampiiri Akadeemias" Vladimirit ette...


See oli parim ja samas ka halvim aastavahetus, mis mul kunagi olnud on