Sellest on möödas täpselt kaks päeva, kui Gamer suudles mind. Ja ma hakkan juba vaikselt lolliks minema... Ma tunnen nagu ma oleksin "Vampiiri päevikute" peategelane Elena Gilbert ning Back-up oleks Stefan ja Gamer oleks Damon. See tundub isegi rohkem twist up kui vahepealne asi Armastajaga.
See kõik tegelt sööb mind päris hullusti seest poolt ja kui ma ei suuda kiiresti otsustada, it will mess me up pretty good. Ma juba täna avastasin, et vaikselt ma olen hakanud emotsioone maha keerama. Selle lõpp tulemuseks oleks täiesti emotsioonitu mina. Seitse aastat tagasi ma tegin seda. Sel hetkel küll muudel põhjustel, kuid ma mäletan kui raske oli jälle neid tagasi saada. Seekord ma pole enam nii kindel, kas ma üldse suudaksin neid tagasi saada. See on küll tore, kui oleks kusagil selliste asjade jaoks lüliti, kuid mitte minu puhul. Arvatvasti ma hakkaksin seda liiga tihti kasutama ja selle võimu ära kasutama.
Ahjaa, üks asi veel. Gamer ütles eile, et tal on plaanis mu süda varastada, kuid miks see tundub nagu ta juba mängiks minuga. Ta meeldib mulle nii kuradima palju, kuid ma tean juba ette, et ma saan seal haiget. Samas jällegi, siis kui Doktoriga me hakkasime alguses liini ajama teadsin ma, et tema ära minek saab olema valus. Ma ikkagi võtsin selle riski ja lõpuks polnud mitte midagi hullu.
Aga Gamer on hoopis midagi muud... Siiamaani kõgiga, kellega olen rääkinud, on mulle viltu vaadanud, et ta üldse meeldib. Ma peaks vist minema sellest G'ga rääkima, kuna G teab Gamerit aastaid ja tema on võib-olla kõige parem valgustaja.
Võib-olla peakski Gameri valima.... Ma ju ei taha mitte midagi tõsist ja Back-up tahab mingit igavesti kestvat suhet. Ma ei tea, miks ma üldse tegin talle selle ettepaneku. Ou yeah, he was there when i needed somebody. Ja siinkohal ma tõsiselt mõtlen, et oleks parem kui mu emotsioonid oleks välja lülitatud. It would be so much easier...
God same us all....
Sunday, March 23, 2014
Saturday, March 22, 2014
When everything goes sideways
Ma ei tea, kas see vastab tõele, aga viimasel ajal tundub Woodstock ikka väga ära neetud kohana. Esiteks aastavahetus ja nüüd.... welp, ma suutsin järjekordse seebika kokku keerata.
Ehk siis eile õhtul javascript ajas mul juhtme nii kokku, et ma otsustasin minna Woodsi jooma ja vahelduseks olla ka sotsiaalne. Ofc liikus sinna ka Gamer..
Siia vahepeale peaks ära rääkima selle, mis värg temaga üldse on. Pärast karakteri kirjutamist ta tuli küsima, et mis värk minu ja Back-up Bf''iga on. Sadly see oli esimene vihje selle poole, et ma talle meeldin. Ta pole just selline inimene, kes oma nina teiste inimeste asjadesse topiks. sealt jäi üles küsimus, et mis värk on. Lisaks neil mõlemal on ajalugu sellega, et Gamer kipub magama Back-up'i neidudega. It's past all over again.
So abot last night... Kõige pealt koorus kusagil välja torkimismäng, mida siis sa mingi aeg mängitud ja siis ta leidis, et mu käsi võiks kinni hoida ja mitte neid lahti lasta. Ta jättis omad käed liiga kauaks minu omadele ja see andis mulle uusi ideid. Yeah, ma kippusin edaspidi temaga ka flirtima.... god i'm horrible horrible persion. Lõpuks kõik kadusid riburadapidi koju ära and we were the only ones there. niisiis mul tekkis tore võimalus küsima, et mis värk on. Ma pole veel näinud inimest, kes niimoodi veidredaks ja üritaks midagi ignoreerida. Lõpuks ta tunnistas, et yeah, he has hots for me too. Järgmised kaks tundi me mängisime mäng "who would make a move first". Ja ta on nii kuradima hea suudleja. Selleks hetkeks kaob kogu muu maailm ja seal on ainult meie kaks. Ou god...
Hommikul, kui ma üles ärkasin, tabas midn täielik FTW moment. Was it for real or i was too drunk and i imagined things. Päris kiiresti ta suutis mind veenda, et eilne õhtu/öö tõesti oli nii nagu ma mäletan. Ja karakteri lõpuni kirjutamisest ei tulnud väga mitte midagi välja. Esiteks põdesime me mõlemad pohmelli(Woodi uksest me astusime 5:30 alles välja niiet) ja teiseks... we really couldn't keep our hands off each other...
Kõige hullem asi selle juures on see, et ma ikka olen poolsuhtes oma Back-up'iga ja ma ei taha üldse talle haiget teha. Ma ise veensin teda "all in'i". May god have mercy on me.
Ehk siis eile õhtul javascript ajas mul juhtme nii kokku, et ma otsustasin minna Woodsi jooma ja vahelduseks olla ka sotsiaalne. Ofc liikus sinna ka Gamer..
Siia vahepeale peaks ära rääkima selle, mis värg temaga üldse on. Pärast karakteri kirjutamist ta tuli küsima, et mis värk minu ja Back-up Bf''iga on. Sadly see oli esimene vihje selle poole, et ma talle meeldin. Ta pole just selline inimene, kes oma nina teiste inimeste asjadesse topiks. sealt jäi üles küsimus, et mis värk on. Lisaks neil mõlemal on ajalugu sellega, et Gamer kipub magama Back-up'i neidudega. It's past all over again.
So abot last night... Kõige pealt koorus kusagil välja torkimismäng, mida siis sa mingi aeg mängitud ja siis ta leidis, et mu käsi võiks kinni hoida ja mitte neid lahti lasta. Ta jättis omad käed liiga kauaks minu omadele ja see andis mulle uusi ideid. Yeah, ma kippusin edaspidi temaga ka flirtima.... god i'm horrible horrible persion. Lõpuks kõik kadusid riburadapidi koju ära and we were the only ones there. niisiis mul tekkis tore võimalus küsima, et mis värk on. Ma pole veel näinud inimest, kes niimoodi veidredaks ja üritaks midagi ignoreerida. Lõpuks ta tunnistas, et yeah, he has hots for me too. Järgmised kaks tundi me mängisime mäng "who would make a move first". Ja ta on nii kuradima hea suudleja. Selleks hetkeks kaob kogu muu maailm ja seal on ainult meie kaks. Ou god...
Hommikul, kui ma üles ärkasin, tabas midn täielik FTW moment. Was it for real or i was too drunk and i imagined things. Päris kiiresti ta suutis mind veenda, et eilne õhtu/öö tõesti oli nii nagu ma mäletan. Ja karakteri lõpuni kirjutamisest ei tulnud väga mitte midagi välja. Esiteks põdesime me mõlemad pohmelli(Woodi uksest me astusime 5:30 alles välja niiet) ja teiseks... we really couldn't keep our hands off each other...
Kõige hullem asi selle juures on see, et ma ikka olen poolsuhtes oma Back-up'iga ja ma ei taha üldse talle haiget teha. Ma ise veensin teda "all in'i". May god have mercy on me.
Tuesday, March 18, 2014
Kurb lugu back-up boyfriendist
Selleks, et seda lugu alustada, tuleb tagasi suunduda lausa neli aastat, millal ma temaga kohtusi. See oli veel aeg, kus ma alles leidsin endale sõpru ja üritasin iga hinna eest oma pimedast toast välja ronida. See tähendas WoW'i seltskonnaga pikemat hängimist ja gildi kokkutulekuid.
Üks nendest sattus aastavahetusele, mida veetsime siis Jäneda turismi talus. Seal sams sai sellele teemale ka algus pandud. Noormees ise tundus tore ja sel ajal ta mulle tõsiselt meeldis, kuid elul on kahjusk omad plaanid.
Ühelt poolt, miks meist pole kunagi asja saanud, on tema vajadus kohati rohkem kui kaheks nädalaks ära kaduda, mille jooskul siis mina suutsin endale juba uue silmarõõmu leida. Või siis mian rääkisin sellest, kuidas pärast just lõppenud suhet tahan ruumi saada ja siis gentelman nagu ta on tõmbas tagasi. Lõpuks muutus asi nii kageks, et ma ei näinud teda enam kui meest vaid rohkem nagu venda, ja minu raamatus on see kõige hullem.
Lõpuks mõni nädal tagasi leidsin, et ma vähelmalt võlgnen talle võimaluse "all in". Nüüd, welp, ma hakkan oma otsuses kahtlema. ärge must valesti aru saage, et tegelikkuses ta on imeline inimene ja ka voodis hea(kuigi ta on nii sõrmede kui suuga täiesti saamatu), kuid kahjuks mpean tõdema, et mul ei ole suurt usku sellesse, sest armumist ja armastust uuesti selle aja peale kasvatada on päris keeruline ja mina liiga kärsitu selles suhtes. Ja kõige kurvem asi selles osas on see, et teglikult ma mõngin nii ennast kui ka teda.
Ja kõike seda eelnevat ma avastasin eile õhtul, kui Gameriga sai uue rollimängjaoks käia minu tegelast kokku panemas. Ma avastasin ennast kõige meeldivamas vestluses ever. And then welp, something moved. Ma pole kunagi temast never ever nii mõelnud, eriti kuna ta on juba vist pea 10 aastat minust vanem ja teiseks, welp he's out of my league.
Mille kuradima pärast ma olen nii kuradima saamatu seoses meestega?
Üks nendest sattus aastavahetusele, mida veetsime siis Jäneda turismi talus. Seal sams sai sellele teemale ka algus pandud. Noormees ise tundus tore ja sel ajal ta mulle tõsiselt meeldis, kuid elul on kahjusk omad plaanid.
Ühelt poolt, miks meist pole kunagi asja saanud, on tema vajadus kohati rohkem kui kaheks nädalaks ära kaduda, mille jooskul siis mina suutsin endale juba uue silmarõõmu leida. Või siis mian rääkisin sellest, kuidas pärast just lõppenud suhet tahan ruumi saada ja siis gentelman nagu ta on tõmbas tagasi. Lõpuks muutus asi nii kageks, et ma ei näinud teda enam kui meest vaid rohkem nagu venda, ja minu raamatus on see kõige hullem.
Lõpuks mõni nädal tagasi leidsin, et ma vähelmalt võlgnen talle võimaluse "all in". Nüüd, welp, ma hakkan oma otsuses kahtlema. ärge must valesti aru saage, et tegelikkuses ta on imeline inimene ja ka voodis hea(kuigi ta on nii sõrmede kui suuga täiesti saamatu), kuid kahjuks mpean tõdema, et mul ei ole suurt usku sellesse, sest armumist ja armastust uuesti selle aja peale kasvatada on päris keeruline ja mina liiga kärsitu selles suhtes. Ja kõige kurvem asi selles osas on see, et teglikult ma mõngin nii ennast kui ka teda.
Ja kõike seda eelnevat ma avastasin eile õhtul, kui Gameriga sai uue rollimängjaoks käia minu tegelast kokku panemas. Ma avastasin ennast kõige meeldivamas vestluses ever. And then welp, something moved. Ma pole kunagi temast never ever nii mõelnud, eriti kuna ta on juba vist pea 10 aastat minust vanem ja teiseks, welp he's out of my league.
Mille kuradima pärast ma olen nii kuradima saamatu seoses meestega?
Saturday, March 8, 2014
Vanade mängude juures tagasi
Viimasel ajal olen kaotanud oma edumeele ja olen langenud vanade mängude juurde tagasi. Kõik tundub olema täpselt nii nagu oli ka eelmine kevade: valetamine teistele, et teisi õnnelikuna hoida. Kohati see tõesti lausa hirmutab. Jah, ma saan aru, et on kohti, kus on parem vaikida või rääkida mõni väike valge vale, kuid neid kohti on tekkinud meeletus koguses.
Kas või näiteks tuua töö. Ma ei ole seal õnnelik enam juba pikka aega olnud. Kohati on selles ka süüdi raha asjad. Mu palk on täitsa viisakas, kuid probleem on rohkem selles, et ma ei jõua niipalju tunde teha, et ka kuu alguses tuleks normaalse suurusega palk. pean ütlema, et 150 euroga kuus on ikka väga keeruline ära elada. Ja töökoda on vaid seitsmeni lahti ning ülemus ei luba mul nädalavahetusel rohkem tunde teha ka: ma võin tööl käi vaid nii, kuidas töökoda on lahti. Ma ei ole sellest kõigest sõnagi ülemusele maininud, et ma olen õnnetu või sellest, et ma otsin endale aktiivselt teist töökohta.
Teiseks murekohaks on kool. Ma lasen viimasel ajal niipalju loenguid üle, et minu kui musterõpilase kohta on see lausa jube vaatepilt. Lisaks ma valetan kõigile, kus ma sel ajal olin: perekonnale ja neile, kellega ma koos elan, et ma olin koolis, koolikaaslastele ja õppejõududele, et oli tööl.
Samal ajal ma tunnen, et kogu see jama hakkab vaikselt üle viskama. Ma otsin koguaeg võimalusi, kuidas hallist argipäevast põgeneda. Olgu see kas või nädala sees välja minek, et võtta mõned õlled. Ei, seda kartust mul õnneks, ei ole, et muutuksin alkohoolikuks. Kuna prekonnas on mõlemast poolest see geen sees, siis ma jälgin seda päris tõsiselt.
Ja jällegi ma ootan seda imelist inimest, kes tiriks mind sellest koledast august välja. Ma ei soovi mitte midagi enamat kui seda, et Doktor oleks Eestis tagasi. Kahjuks selleni on veel tervelt kolm kuud aega.
Kas või näiteks tuua töö. Ma ei ole seal õnnelik enam juba pikka aega olnud. Kohati on selles ka süüdi raha asjad. Mu palk on täitsa viisakas, kuid probleem on rohkem selles, et ma ei jõua niipalju tunde teha, et ka kuu alguses tuleks normaalse suurusega palk. pean ütlema, et 150 euroga kuus on ikka väga keeruline ära elada. Ja töökoda on vaid seitsmeni lahti ning ülemus ei luba mul nädalavahetusel rohkem tunde teha ka: ma võin tööl käi vaid nii, kuidas töökoda on lahti. Ma ei ole sellest kõigest sõnagi ülemusele maininud, et ma olen õnnetu või sellest, et ma otsin endale aktiivselt teist töökohta.
Teiseks murekohaks on kool. Ma lasen viimasel ajal niipalju loenguid üle, et minu kui musterõpilase kohta on see lausa jube vaatepilt. Lisaks ma valetan kõigile, kus ma sel ajal olin: perekonnale ja neile, kellega ma koos elan, et ma olin koolis, koolikaaslastele ja õppejõududele, et oli tööl.
Samal ajal ma tunnen, et kogu see jama hakkab vaikselt üle viskama. Ma otsin koguaeg võimalusi, kuidas hallist argipäevast põgeneda. Olgu see kas või nädala sees välja minek, et võtta mõned õlled. Ei, seda kartust mul õnneks, ei ole, et muutuksin alkohoolikuks. Kuna prekonnas on mõlemast poolest see geen sees, siis ma jälgin seda päris tõsiselt.
Ja jällegi ma ootan seda imelist inimest, kes tiriks mind sellest koledast august välja. Ma ei soovi mitte midagi enamat kui seda, et Doktor oleks Eestis tagasi. Kahjuks selleni on veel tervelt kolm kuud aega.
Friday, February 14, 2014
Mis siis kui suured poisid ei taha mängu võtta?
Pärast nädalaajast kodus istumist, otsustasin oma nuuskamisest punast nina toast välja pista. Ehk siis ilusa toreda Sõbrapäeva puhul oli oli G juures "väike" istumine 10-15 inimesega ja seda on tema korteri kohta hirmus palju rahvast. Tore oli jälle näha Armastajat, kellega sai juba mõni aeg tagasi lõpetatud kõik paarikese ja seximise suhted(kuigi füüsiliselt tunnen talle ikkagi külge tõmmet), ja teisi, kes aegajalt kivi alt otsustavad välja roomata.
Õhtu oli muidu iseenesest tore, ja kusagil ühe paiku lagunes seltskond laiali. Järgi jäid vaid mina, Armastaja, Blond, Teoreetik, G ja minu pikaaegne sõber Neitsi. Kahjuks jälle tiriti välja jututeema, et tuleks juba varakult hakata Robotexiks valmistuma. Ja loomulikult üritas Blond olla abivalmis ning soovitas tungivalt Teoreetikul mind kampa võtta. Aga pole tähtis kui palju ka ma seda ei taha nad seda ei teeks. Mida ju ometi teha neiuga, kes ei jaga elektoonikast mitte midagi? Samuti pole mul halli aimugi, kuidas riistvara progreda. Loomulikult soovitas G, et ma ka ütleksin midagi tarka, et tõestaksin ennast, aga kui mul pole mitte mingeid baasteadmisi ning jään kõigi nende teadmistele alla? Kui aus olla, siis ma ei oska isegi mitte kusagilt otsast alustada. Ma ei olnud sündinud selliseks nagu nemad, ma olen kasvanud selliseks aastate jooksul ja võrreldse sellega, et nende huvi algas varasest lapsepõlvest, pole mul mitte midagi vastu panna. Ja siis inimesed imestavad, miks mul pole seda julgust proovida midagi teistega koos?
Happily minu kõrval istus Neitsi, kes sosistas, et tegelikult tal pole sellest asjast halli aimugi, kuigi võeti ta ikkagi kampa. Pean tunnistama, et teinekord oleks kõvasti lihtsam peenist omades kui seda mitte omades. Tundub, et mul on veel pikem tee minna kui olen juba tulnud(ja see on olnud päris pikk).
XOXO
Õhtu oli muidu iseenesest tore, ja kusagil ühe paiku lagunes seltskond laiali. Järgi jäid vaid mina, Armastaja, Blond, Teoreetik, G ja minu pikaaegne sõber Neitsi. Kahjuks jälle tiriti välja jututeema, et tuleks juba varakult hakata Robotexiks valmistuma. Ja loomulikult üritas Blond olla abivalmis ning soovitas tungivalt Teoreetikul mind kampa võtta. Aga pole tähtis kui palju ka ma seda ei taha nad seda ei teeks. Mida ju ometi teha neiuga, kes ei jaga elektoonikast mitte midagi? Samuti pole mul halli aimugi, kuidas riistvara progreda. Loomulikult soovitas G, et ma ka ütleksin midagi tarka, et tõestaksin ennast, aga kui mul pole mitte mingeid baasteadmisi ning jään kõigi nende teadmistele alla? Kui aus olla, siis ma ei oska isegi mitte kusagilt otsast alustada. Ma ei olnud sündinud selliseks nagu nemad, ma olen kasvanud selliseks aastate jooksul ja võrreldse sellega, et nende huvi algas varasest lapsepõlvest, pole mul mitte midagi vastu panna. Ja siis inimesed imestavad, miks mul pole seda julgust proovida midagi teistega koos?
Happily minu kõrval istus Neitsi, kes sosistas, et tegelikult tal pole sellest asjast halli aimugi, kuigi võeti ta ikkagi kampa. Pean tunnistama, et teinekord oleks kõvasti lihtsam peenist omades kui seda mitte omades. Tundub, et mul on veel pikem tee minna kui olen juba tulnud(ja see on olnud päris pikk).
XOXO
Tuesday, January 14, 2014
23 asja, mida teha selleasemel, et abielluda enne 23. eluaasat
Eelmise kuu lõpus avaldas http://wanderonwards.com/ just sellise pealkirjaga artikli. Ma olen küll alles 20. aastane, kuid vaatame, palju mul tehtud on ja palju veel teha on jäänud.
1. Get a passport.(Igal Eesti kodanikul peaks see olemas olema)
2. Find your “thing.”(Olemas! IT on minu "asi")
4. Adopt a pet.(vist siia loeb Blondi kassi enda juurde elama võtmine)
6. Make a cake. Make a second cake. Have your cake and eat it too.(suur kookide ja pirukate küpsetaja)
8. Explore a new religion.(satanism ja okulism)
10.Cut your hair.
12. Build something with your hands.
15. Disappoint your parents.
17. Eat a jar of Nutella in one sitting.
18. Make strangers feel uncomfortable in public places.(juhtus korra)
19. Sign up for CrossFit.
20. Hangout naked in front of a window.(ehmatasin vist väikse poisi ära:D)
21. Write your feelings down in a blog.(teen seda just praegu)
22. Be selfish.(iseendale tuleb kahjuks ennem mõelda kui teistele)
3. Make out with a stranger.
5. Start a band.(Isegi mitte võimalus, kuna ei pea viisi ega oska muusikalisi instrumente mängida)
7. Get a tattoo. It’s more permanent than a marriage.(hell not)
9. Start a small business.
11. Date two people at once and see how long it takes to blow up in your face.(midagi sarnast, mida ma selle blogiga üritan teha)
13. Accomplish a Pinterest project.
14. Join the Peace Corps.
16. Watch GIRLS, over and over again.
23. Come with me to the Philippines for Chinese New Year.(I don't even know you)
Allikas: http://wanderonwards.com/2013/12/30/23-things-to-do-instead-of-getting-engaged-before-youre-23/
Saturday, January 11, 2014
Kõige siht ehk kaaslane kogu eluks
Üheks põhi vajaduseks, koos söömise ja muuga, on leida endale "see õige". Kuid mõnikord jääb prints valgel hobusel magama ja truu rastu kukutab ta seljast maha ning jätab siis kõrgest stoost mehe sinna porimülkasse magma.
Minu kõige esimeseks armastuseks oli noormees, keda kohati võib nimetada elu lontruseks ning lõpuks ka mehe suguorgani nimega. Ehk kui olime olnud koos pea aasta, siis ta tunnistas, et ta küll hoolib minust, kuid midagi sügavamat seal ei ole. Ning lõpuks suutis ta mind nimetada lolliks ja harimatuks, kuigi selleks hetkeks oli mul omandatud rohkem kui temal, ning meie vanuse vahe oli 7 aastat.(Ma arva, et ta põdes aspergeri sündroomi)
Teiseks armastuseks või kas üldse seda sai armastuseks lugeda, oli koos Blondiini parima sõbraga ning lõppude lõpuks olime mõlemad õnnetud ning konstante valetamine nii iseendale kui ka partnerile. Lõppude lõpuks olin mina siiski kõiges süüdi, et see suhe vastu taevast läks. Tema kõige parimaks väiteks oli see, et suhte lõhkiminemise põhjuseks oli minu kerge loomus ja et ma lasin endaga manipuleerida.
Ja kolmandaks... Welp, see veel igatahes kestab ning nagu täna teada sain, siis tunne on vastastikune. Nimelt selleks inimeseks on Doktor. Minu armas ja alati heatujuline kohvisõber. Kui nüüd meenutada algusaegu, siis jah. Kui mina ei oleks öelnud, et tema kutsika plika magab ühe mu parima sõbraga, siis poleks, ma arvan, et mitte midagi juhtunud. Kuid selle juures on suur konks. Ta ütles mulle suve viimsel õhtul, et ei taha mind ootele panna ja ma olen vaba tegema mida ma tahan. Et kui ta ükskord jõuab tagasi Eestisse, et siis vaatame uuesti. Täna õhtul ütles ta, et kui suvel tagasi, siis Murphy seaduste kohaselt on mul jälle keegi uus(seekord oli Armastajaga tehtud kokkulepe).
Kindlasti siia juurde tuleb ka ära rääkida lugu Armastajast ja miks on meil sihuke kokkulepe. Sügisel sombustes ilmades leidsid meie ex'id üksteist ning eks see talle ka mingil määra käis hinge pihta. (Jah, ma pean tunnistama, et see ikka veel häirib mind, kui ärge saage valesti aru, ma ei taha oma ex'i mitte kunagi tagasi saada, sest teiskorda ma sama mängu üle ei elaks. ) Niisiis leidis ta, et aeg oleks mind hakata sebima. Kunagi väga ammu ma olin Armastajast huvitatud, kuid niipea, kui ilmus keegi maagiline neiu pildile, tõmbasin ma tagasi ja pakkisin kogu sisu kasti ning panin mälusoppidesse peitu. Nüüd rebiti see kast lahti ning ma arvasin, et olen saanud midagi, mida ma kunagi väga ammu ihaldasin. Õnnetuseks tema hakkas minust eemale hoidma ja leidis, et kõige parem on hoida suhet seksi tasemel. Samal ajal oli mul võimalus põhjalikult oma hingesoppides sorkida ning ühel hetkel avastasin, et samal ajal kui olin lõputult Armastajasse armunud, armastasin tegelikult ma ikkagi Doktorit ja tundub, et see leek ei taha niipea kustuda...
Võib juhtuda, et jäsku ongi Doktor minu prints valgel hobusel... Kolmas kord on ikka ju õnnelik?
Minu kõige esimeseks armastuseks oli noormees, keda kohati võib nimetada elu lontruseks ning lõpuks ka mehe suguorgani nimega. Ehk kui olime olnud koos pea aasta, siis ta tunnistas, et ta küll hoolib minust, kuid midagi sügavamat seal ei ole. Ning lõpuks suutis ta mind nimetada lolliks ja harimatuks, kuigi selleks hetkeks oli mul omandatud rohkem kui temal, ning meie vanuse vahe oli 7 aastat.(Ma arva, et ta põdes aspergeri sündroomi)
Teiseks armastuseks või kas üldse seda sai armastuseks lugeda, oli koos Blondiini parima sõbraga ning lõppude lõpuks olime mõlemad õnnetud ning konstante valetamine nii iseendale kui ka partnerile. Lõppude lõpuks olin mina siiski kõiges süüdi, et see suhe vastu taevast läks. Tema kõige parimaks väiteks oli see, et suhte lõhkiminemise põhjuseks oli minu kerge loomus ja et ma lasin endaga manipuleerida.
Ja kolmandaks... Welp, see veel igatahes kestab ning nagu täna teada sain, siis tunne on vastastikune. Nimelt selleks inimeseks on Doktor. Minu armas ja alati heatujuline kohvisõber. Kui nüüd meenutada algusaegu, siis jah. Kui mina ei oleks öelnud, et tema kutsika plika magab ühe mu parima sõbraga, siis poleks, ma arvan, et mitte midagi juhtunud. Kuid selle juures on suur konks. Ta ütles mulle suve viimsel õhtul, et ei taha mind ootele panna ja ma olen vaba tegema mida ma tahan. Et kui ta ükskord jõuab tagasi Eestisse, et siis vaatame uuesti. Täna õhtul ütles ta, et kui suvel tagasi, siis Murphy seaduste kohaselt on mul jälle keegi uus(seekord oli Armastajaga tehtud kokkulepe).
Kindlasti siia juurde tuleb ka ära rääkida lugu Armastajast ja miks on meil sihuke kokkulepe. Sügisel sombustes ilmades leidsid meie ex'id üksteist ning eks see talle ka mingil määra käis hinge pihta. (Jah, ma pean tunnistama, et see ikka veel häirib mind, kui ärge saage valesti aru, ma ei taha oma ex'i mitte kunagi tagasi saada, sest teiskorda ma sama mängu üle ei elaks. ) Niisiis leidis ta, et aeg oleks mind hakata sebima. Kunagi väga ammu ma olin Armastajast huvitatud, kuid niipea, kui ilmus keegi maagiline neiu pildile, tõmbasin ma tagasi ja pakkisin kogu sisu kasti ning panin mälusoppidesse peitu. Nüüd rebiti see kast lahti ning ma arvasin, et olen saanud midagi, mida ma kunagi väga ammu ihaldasin. Õnnetuseks tema hakkas minust eemale hoidma ja leidis, et kõige parem on hoida suhet seksi tasemel. Samal ajal oli mul võimalus põhjalikult oma hingesoppides sorkida ning ühel hetkel avastasin, et samal ajal kui olin lõputult Armastajasse armunud, armastasin tegelikult ma ikkagi Doktorit ja tundub, et see leek ei taha niipea kustuda...
Võib juhtuda, et jäsku ongi Doktor minu prints valgel hobusel... Kolmas kord on ikka ju õnnelik?
Subscribe to:
Comments (Atom)